Tähista võite. Ka väikeseid.

Oleme ausad. Ka kõige kogenenumal trennihundil või lausa tippsportlasel on hetki, kus ei taha ja ei viitsi. Ja nende puhul on tegu selge eesmärgiga treenivate inimestega, kellest osa teevad seda lausa oma tööna. Rääkimata siis neist, kes on selle tee alguses, mille eesmärgiks on, et sport ja liikumine on nende elu kindel osa. Olen minagi istunud diivanil, üks toss jalas ja teine käes ning pidanud endaga sisemist dialoogi. Ja isegi kui ma tean, et peale esimest kilomeetrit on mul naeratus näol ja tunne suurepärane, on ikkagi see esimene samm mõnikord keeruline.

Järgnevalt mõned isiklikud nipid, mis on aidanud mind püsida sportimise ree peal.

Sõbrad ja kogukond

Pikemas plaanis joonistub meil kõigil välja harjumus ja heas mõttes sõltuvus liikumisest ja spordist. Ka see, kuidas seda teha. Kas minna üksi metsa jooksma, leppida sõbraga kokku mõned korras nädalas koos tegemise ajad, minna rattaga mõnele ägedale hommikuveeremisele või liituda kogukonna jooksuklubiga. Hea harjumuse tekkimiseks soovitan alguses seltskondlikku sportimist. Kui oled sõbraga midagi kokku leppinud, siis ei ole sul vastutus vaid enda, vaid teie mõlema ees. Pole ju ilus lasta sõpra üle, kes on võib-olla terve pika ja nõmeda tööpäeva oodanud, et minna sinuga jooksuringile.

Kogukondlik sportimine on uus normaalsus, erinevaid võimalusi on palju ja tean paljusid, kes just sellisel kombel on saanud hoo üles. Koos millegi tegemine ja kuhugi kuulumine on raudkindel eduelamus. See loob ka sotsiaalset valuutat kui järgmine päev säravate silmadega kontoris kohvimasina juures oma seiklusi jagad.

Sotsiaalmeedia

Mulle meeldib jagada oma hetki sportimisest. Isegi kui need võivad olla aeg-ajalt vähemalt endale igavana tunduvad selfid. Kui mu käest üks inimene küsis, et miks sul seda jagada vaja on, siis jäin isegi mõttesse. Mõtestasin selle enda jaoks lahti järgnevalt. Minu jaoks ei ole trenn lihtsalt trenn. Minu jaoks on see järjekordne samm parema iseendani, seda nii füüsilises kui vaimses võtmes. Ma ei tee seda eesmärgiga rekordeid purustada või tippvormi ajastada. Ma teen seda eelkõige enda jaoks. Ja iga trenn on minu jaoks võit. Ja selle jagamine on minu viis seda tähistada. Lisaks paitab mu kõrvu see, kui ma kuulen, et mu postitused või stoorid on aidanud kedagi sellest raskest hetkest diivanil üle saada ja olen suutnud kedagi motiveerida. Mis omakorda motiveerib mind püsima oma distsipliinis. Win-win.

Seega, jagage samuti oma võite. Ei pea olema avalik, võib olla oma sõprade, perekonna, töökaaslaste grupp. Tõestus sellest, et keegi on viitsinud, on võimas motivaator. Looge oma gruppide siseseid väljakutseid, kiitke teisi, jagage kogemusi ja kasutage ära sotsiaalmeedia häid võimalusi.

Reisimine

Ma hoiatan teid, ühel hetkel on teie jaoks täiesti normaalne, et minnes reisile on teie kohvris ka spordiriided. Isikliku kogemuse pealt saan öelda, et joostes mõnda linna avastada on hoopis teine tera. Eriti kui teed seda hommikul. Joosta varahommikul mööda Pariisi tänavaid ja sõna otseses mõttes näha ja tunda, kuidas kohalikud boulangeri'id oma uksi avavad on suurepärane tunne. Ja kirsina tordil saad endale ühes neist lubada värske croissant'i ja kohvi.

Sest võite peab tähistama. Ka väikeseid.

Margus Kiiver