Sportiv tippjuht Sven Freiberg: "Individuaalsed alad annavad distsipliini ja selge arusaamise seosest distsipliini ja tulemuse vahel."

Ettevõtja ja tegevjuht/juhatuse liige, CARGLAS

Mida sport sulle annab? Mida ta sinu elus muudab? Milline oleks sinu elu, kui sa sporti ei teeks?

Ma olen eluaeg mingi spordiga tegelenud ja see ei ole miski, mida tehes ma mõtlen, et ma nüüd tegelen mingi spordiga. Nagu hammaste pesu või raamatu lugemine, üks annab hea suuhügieeni, teine teadmis- ja maailmavaadet. Sport annab võimaluse ennast loomuliku, terve ning tervikuna tunda. Väärtus omaette on see, et läbi spordi on tekkinud mul palju häid tutvusi ja sõpru, kellega palju ühiseid ettevõtmisi on tehtud. Olgu nendeks rattamatkad, -laagrid või tummised treening- või lihtsalt reisimised.

Ühesõnaga sport annab elule kvaliteedi või nagu üks spordikamraad ütles: „Ei ole teada, kas sport (rattasport) annab juurde elu aastaid, kuid kindlasti annab juurde elatud aastaid!“

Too näiteid milliseid seoseid ja rutiine sa näed juhtimises ja spordis?

Meeskonna alad on andnud juhtimise vaates väga palju, mis on seotud suhtlemise, kommunikatsiooni, meeskonna loomise ja hoidmisega.

Kriisis (loe: kaotusseisus) kui pinged laes, siis kuidas toimib omavaheline suhtlus ja kuhu kõik saadetakse või mida teineteisele öeldakse, kuid kui olukord lahenenud (seda nii positiivselt kui ka negatiivselt) siis pärast räägitakse olukord läbi ja lepitakse kokku, mida järgmine kord teisiti teha. Vaatamata kriitilisele suhtlusele kriisi hetkel on kõik pärast endiselt sõbrad, st kunagi ei öelda ega võeta midagi isiklikult, vaid see oli olukord, mida teineteisega jagati.

Kirjeldamatult äge meeskonna tunne on see, kui võistlustel saad endast suuremaid ja hirmsamaid vastaseid trollida, teades, et sinu pundis on veel hirmsamad kamraadid, kes iga kell sinu seljataga on olemas ja sind alati katavad. Meeskond ja teineteise toetamine, hoidmine! 😊

Individuaalsed alad annavad distsipliini ja selge arusaamise seosest distsipliini ja tulemuse vahel. Iga päeva pead oma ära tegema, siis jõuad sa järgmisse punkti. Kui oled sinna jõudnud, siis hakkad juba tahtmatult vaatama järgmist eesmärki ning paneerima oma järgmisi väikseid samme et sinna/edasi jõuda.

Mis spordiala sa oled proovinud, kuid enam ei teeks? Millised on lemmikud spordialad?

Lapsepõlves sai segastel asjaoludel isegi suusahüppeid proovitud (Viimsi oli kunagi suusahüppemägi ja treening grupp), seda enam ei soovi teha. Ühest peapõrutusest mulle piisas.

Iga spordialal on omad kiiksud, mis tõmbavad oma moodi. Kui sai korvpalli mängitud, siis oli see lahe meeskonna vaim ja sõprade seltskond. Individuaalselt asju tehes, siis on väga lahe minna varajasel suvehommikul järves avavee ujuma või kambaga ratastega sõitma. Hetkel siis meeldib kõige rohkem rattasport, seda nii harrastades kui ka jälgides.

Mis spordiala sa kunagi ei teeks?

Igasugused „ilualad“ ei ole kindlasti minu jaoks. Ma suudaks kõik iluuisutamised, iluvõimlemised, kujundujumised ja riistvõimlemised väga inetuks teha.

Mida sa ütleksid 20 aastasele minale sporditegemise kohta?

Soovitaksin natuke rohkem vastupidavust arendavaid alasid teha (oleks võinud ju oma esimesed maratonid, olgu suusk või jooks jne, teha selles vanusegrupis) ning vähem rõhku hilisõhtustele programmidele panna.

Kuidas sa endale uusi sportlikke väljakutseid leiad?

Ma ei pea neid otsima, enamasti tulevad need iseenesest minu juurde. Kohtun uute inimestega, kes tegelevad mõne huvitava asjaga, mida proovida või näen mõnda vana sõpra, kes on hakanud uue põneva asjaga tegelema. Mul pole palju vaja, et mõni seni mitte huvipakkuv spordiala või väljakutse huvitavaks teha.

Milline sportlik harjumus on sinu edu ja vaimse tasakaalu jaoks kõige olulisem ning miks?

Eesmärgini jõudmiseks on vaja teha plaan ja hakata mööda seda plaani liikuma. Kuid kindlasti peab olema valmis tegema jooksvaid korrektuure, kui selleks tekib ootamatu vajadus või uus info. Sama kehtib spordis, kui valmistud mõneks võistluseks, siis on sul plaan, mille järgi liigud. Kui tekib vigastus või haigus, siis see on uus info, millega tuleb arvestada ning plaanid vastavalt ümber teha ning halvemal juhul stardist loobuda, kuid sellest ei tasu liiga suurde pingesse minna („Life happens!“  😊).

Esita üks üks küsimus järgmisele juhile, mida oleks huvitav teada.

Kas juhina olete pigem treeneri-, võistleja- või kapteni-tüüpi ja kas see tuleb spordist?

Kuidas see väljendub igapäevases töös?