Nii teadus kui isiklik kogemus kinnitavad: sport tugevdab meie võimekust

Mu elus on sport erinevatel eluetappidel mänginud erinevat rolli (loe soovi korral rohkem siit), kuid kindel on see, et alates 30. eluaastast, ehk tänaseks juba üle kümne aasta, on sport olnud mu parim võimalik ajaviide. Tõeline taipamine, et aktiivne sportimine pole mulle andnud mitte ainult head enesetunnet ja võimalust vabamaid toiduvalikuid teha, vaid ka väga palju sellist, mis on otseselt seotud mu eneseteostuse ja professionaalsete saavutustega, jõudis minuni aga alles viimasel 4–5 aastal.

Kuigi olin juba varases nooruses ettevõtlik ja selgelt kasvumõtteviisiga, olin samal ajal ka ülemõtleja ja tihti liigselt emotsionaalne. Sisemiselt olin vahel põdeja ning tagantjärele vaadates ilmselgelt mitmes aspektis iseenda suurim takistus.

Alates 30. eluaastast avastasin endalegi ootamatult, et olen justkui võitmatu – olenemata sellest, kui suuri väljakutseid ette võtan või kui ootamatuid takistusi teele satub. Tahe tegutseda ja lahendusi leida on mind saatnud terve elu, kuid sellest hetkest alates kõik justkui võimendus. Varasem kohatine ärevus asendus julge enesekindluse ja tugevama sooritusvõimega. See oli periood, mil mulle tundus, et elus on absoluutselt kõik võimalik: lihtsalt võta ette, leia lahendus ja tee ära. Ma ei osanud seda millegagi seostada, tundus, et nii lihtsalt ongi nüüd. 🙂

Aprillis 2021 tellisin endale Anders Hansen’i raamatu „Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad“. Koroonaviirusest tingitud teise riikliku eriolukorra ajal seda lugedes tabas mind üks eureka teise järel, sest 30ndast eluaastast alates oli hoopis regulaarne ja mitmekülgne sportimine kõige muu aluseks!

• „Ahhaa – aktiivse spordiharjumuse tulemusena talun ma ootamatuid ja stressirohkeid olukordi keskmisest märksa paremini ning suudan pinge all kiiresti ja tulemuslikult lahendusi leida.“

• „Okei – sport on ilmselgelt üks põhipõhjuseid, miks mul pole sisemist ärevust, samal ajal kui suudan hästi keskenduda, mõelda loovalt “kastist välja” ja hoida fookust lahendustel.“

• „Huvitav – viimasel aastal, keset koroonakaost ja uuel ametikohal suurettevõtte tegevjuhina, olen tavapärasest vähem sporti teinud. Kohe tunnen stressisümptomeid, mida varasemalt isegi kõige intensiivsematel perioodidel ei kogenud.“

• „Kõik need ebareaalsed sportlikud väljakutsed – maratonid, triatlonid ja pikad kestvusspordi katsumused – ongi põhjus, miks julgen samamoodi absoluutselt kõike ette võtta ka tööelus. Isegi siis, kui teistele tundub see hullumeelne ja võimatu.“

Ja nii edasi.

Olin lummatud sellest, mida sport võib ühe tavalise inimese elus muuta – ja olen siiani. Sealt edasi on mu huvi spordi teadusliku mõju vastu ainult kasvanud.

Anders Hansen on siiani üks mu lemmikuid. Psühhiaater ja kirjanik, kelle sulest on ilmunud lugematul hulgal teadusartikleid ning populaarteaduslikke raamatuid nagu „The Body-Mind Method", „The Happiness Cure“, „The Attention Fix“ ja „The ADHD Advantage“. Need on lihtsad lugeda, kuid põhinevad suurel hulgal teadusuuringutel. Tänu nendele raamatutele mõistan ma enda toimimist märgatavalt paremini. Aga veelgi olulisem – need on põhjuseks, miks ma jõuan regulaarselt sporti teha ka siis, kui tahtmist, aega või energiat parasjagu pole. Sest sport on minu jaoks parim enesejuhtimise vahend ja võimendi.

Eestis räägib samadel teemadel järjekindlalt Kristjan Port, kes on tuntud tervisekäitumise ja spordibioloogia professor. Ta avab spordi ja liikumise mõju inimesele nii oma loengutes, kirjutistes kui ka saadetes ja podcastides. Üks lihtne ja väga hea kuulamine on näiteks Naistejuttude podcast’i osa nr 319 „Väga tavaline viis, kuidas me tapame oma keha, mõistuse ja loovuse“.

Muidugi pole need ainsad allikad. Internetist on vabalt kättesaadavad sajad (kui mitte tuhanded) teaduslikud uuringud, mis praktiliselt eranditult kinnitavad: spordi ja liikumise mõju inimesele ja ühiskonnale on hindamatu ning järjest enam mõõdetav.

Kuigi sport seostub sageli eelkõige füüsilise tervisega, on selle mõju vähemalt sama oluline ka meie vaimsele tervisele, kognitiivsele võimekusele ja üldisele heaolule.

Mida regulaarne ja teadlik sportimine meile siis annavad?

Füüsiline tervis

• teeb keha tugevamaks ja vastupidavamaks

• hoiab lihased ja liigesed liikuvana

• toetab luude tugevust

• vähendab märkimisväärselt südamehaiguste, insuldi ja mitmete vähivormide riskiaitab ennetada 2. tüüpi diabeeti

• tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab vastuvõtlikkust haigustele

Vaimne tervis ja kognitiivne võimekus

• vähendab stressi ja ärevust

• aitab ennetada ja leevendada depressiooni

• suurendab enesekindlust ja igapäevast heaolutunnet

• parandab keskendumist ja tähelepanu

• toetab mälu ja probleemilahendust

• aitab selgemalt mõelda ja otsuseid teha

• toetab loomingulisust ja „kastist välja“ mõtlemist

• aeglustab vaimset väsimist ning toetab ajutervist igas vanuses

Mõned valitud teaduslikud allikad spordiliikumise kasude kohta:

• World Health Organization (WHO) – Physical activity and health

• “The Influence of Exercise on Cognitive Abilities”

• “Quantity and Quality of Exercise for Developing and Maintaining Cardiorespiratory, Musculoskeletal, and Neuromotor Fitness in Apparently Healthy Adults, Guidance for Prescribing Exercise”

• “Exercise training increases size of hippocampus and improves memory”

• “Report 1: Social Return on Investment of Sport and Physical Activity in England”