Sport on üks parimaid mooduseid iseennast coach'ida

Maailm meie ümber kihab pidevatest nõudmistest, infovoost ja ootustest. Mõtled korraga nii töö, isiklike suhete, suurte unistuste ja järgmise eluetapi peale. Kas sa oled märganud, et mõnikord just pärast kõige igapäevasemat treeningut - jooksu, jõusaali või jalutuskäiku - hakkavad mõtted liikuma selgemas rütmis?

See on minu viimaste aastate kõige parem märkamine, et sport on üks parimaid mooduseid iseennast coach'ida. Sport ei ole ainult füüsiline liikumine, see on sulle vaimne restart, täpselt samasugune nagu sa aegajalt teed oma arvutile või telefonile. See on kohtumine iseendaga. Iga samm metsarajal, raskuse tõstmine või pingutus treeningsaalis annab vastuseid küsimustele, mida laua taga mõeldes poleks suutnud sõnastadagi. Füüsiline koormus aktiveerib su kehas süsteeme, mis suunavad aju looma selgust, struktuuri ja loovust - täpselt seda, mida vajad, et edasi liikuda.

Kuidas see töötab?

• Ajuteaduslik tugi nr 1: Treening ergutab neuroaktiivseid aineid nagu dopamiin, mis parandavad aju plastilisust, meeleolu ja keskendumist.

• Ajuteaduslik tugi nr 2: Aeroobne aktiivsus viib sind seisundisse, kus teadlik mõtlemine hetkeks hajub – ja alateadvus võtab üle. Tekivad ühendused, millele sa laua taga istudes ligi ei pääse.

• Stressivastane kaitsekilp: Isegi 20 minutine liikumine alandab kortisooli ja tõstab endorfiinide taset. Pinged hajuvad, ning asemele astub sisemine rahu ja loovus.

Stanford Ülikooli uuring näitas, et loov mõtlemine suureneb keskmiselt 60% pärast kõigest 15-minutilist jalutuskäiku. (link?) Kui me liigume, aktiveerub aju prefrontaalne osa teisiti – ideed ei tundu enam kaugelt kättesaamatud, vaid loogilised, loomulikud ja praktilised. Iga kord kui ma lähen metsa jooksma, rattaga sõitma või koeraga jalutama, siis alateadvus toob esile palju põnevaid mõtteid ja küsimusi. Vahel lähen teadlikult metsarajale sportides mõnele küsimusele vastust otsima. Seetõttu mulle meeldib öelda, et sport on enesejuhtimine, sest sportides saab ennast lihtsalt nii hästi coach'ida:

• Kui treeningplaan ei toimi, peegeldub ka sinu prioriteetides segadus.

• Kui lükkad trenni edasi, siis lükkad edasi ka otsuseid.

• Kui saavutad eesmärgi füüsiliselt – näiteks jooksed 5 km esmakordselt –murdub ka vaimne piirang.

Olen märganud, et sportimine on koht, kus tekib usaldus: "Kui ma suudan seda teha treeningul, suudan seda teha ka elus."

Kuidas muuta sport oma „coach'iks“?

Sea eesmärk, mis on mõõdetav, aga mitte ainult numbrilisele tulemusele keskenduv. Näiteks: „Tahan tunda, et olen kohal.“ Või: „Tahan õppida end paremini kuulama.“

Pärast igat treeningut küsi endalt kolm küsimust:

1. Mis mul täna hästi läks?

2. Mis mulle pinget valmistas?

3. Mida ma enda kohta õppisin?

Kirjuta mõtteid üles. Mõnikord sport annab vastuse enne, kui küsimus on täielikult sõnastatud.

Sport ei ole lihtsalt tegevus kehale – see on enesemeisterlikkus su mõtetele ja piiride nihutamisele. See arendab järjepidevust, selgust ja enesedistsipliini, samal ajal tugevdab aju, vähendab stressi ja toob nähtavale need vastused, mida sa ammu oled otsinud . Sport õpetab sind juhtima - mitte ainult keha, vaid iseennast.

Minu moto, mida jagan alati meeskonnakoolitustel, on et sport on üks parimaid mooduseid iseennast coach'ida. Seega, ära küsi ainult, millal treenima jõuad. Küsi endalt: Millal annan endale võimaluse selguse tekkeks? 

Treeni ja liigu - ning lase spordil juhatada sind vastusteni.

Signe Ventsel