“Mul on nii kiire” - kuidas siis sportima jõuda?

„Mul on nii kiire…“ See on ilmselt üks levinumaid vastuseid, kui keegi küsib: “Kuidas sul läheb?” või “Kas sa trenni ka teed?” 

Veel kuulen inimesi ütlemas, et kui mul see kiire projekt või tööl olev hullumaja läbi saab, siis ma hakkan taas trennis käima. Aga kui töö on võtnud ära kogu vaba aja ja taastumistegevuseks tööriistad jäävad kõrvale, siis on laev juba kreeni minemas.

Seega toon siin välja mõned mõtted, mis on aidanud minul hoogsalt ja sihikindlalt spordiliikumisega teekonnal olla.

1. Planeeri sporti samamoodi nagu koosolekuid

Kui sa ei kirjuta seda kalendrisse, siis seda ei juhtu. Sama kehtib treeningute kohta. Pane sportimisajad kalendrisse - olgu selleks hommikujooks, lõunane kõnd või õhtune rattasõit. Kui kohtumine on kirjas, siis sa ei jäta seda niisama vahele.

👉 Praktiline nipp: Broneeri igasse päeva spordihetk. Kui midagi 7 päevast jääb ära, siis pole hullu. Aga kui sa planeerid nädalakavasse 3 trenni ja nendest kaks jäävad ära, siis ongi juba see hetk, kus töö surub sind nurka.  Sinu kokkulepe iseendaga on sama tähtis, kui kokkulepe kolleegiga - ära luba nende asemele „kiireid“ kohustusi tekkida.

2. Sporti ei pea tegema üksinda - kaaslased aitavad!

Kombineeri sportimine sotsiaalse eluga. Ma armastan kõnnikoosolekuid, sest siis läheb loovus lendu ja saad sõbraga olla palju rohkem olla kohal, kui kohvikus saia süües. Mine sõbraga jooksma, tee perega matkapäev või osale ühises treeninggrupis. See aitab hoida motivatsiooni ja loob emotsionaalse väärtuse. Kui tead, et keegi ootab sind jooksurajale või treeningsaali, on tunduvalt raskem viimasel hetkel loobuda. Sa ei tee seda ainult enda, vaid ka teise inimese pärast. See loob kerge sotsiaalse surve, mis mõjub positiivselt – eriti just neil päevadel, mil motivatsioon on madal.

👉 Praktilised nipid: 

•  Jooksukohvik: alustad sõbraga hommikujooksuga ja lõpetate kohvikus – liikumine + sotsiaalne preemia.

• Pereõhtu liikumises: jalutuskäik kogu perega peale õhtusööki, selle asemel et diivanile vajuda.

• Spordikohting: treenimine koos kallimaga või selle lisamine nt kinos/restoranis käigule.

• Kolleege liigutav lõuna: moodusta kontoris liikumisgrupp – nt iga kolmapäev 30-min jalutustiir!

3. Muuda sportimine oma “vaikuseminutiks”

Paljud meist tunnevad, et päev kuulub pigem kellelegi teisele, kõikidele projektidele ja sajale kohustusele. Mina olen avastanud, et sport on see aeg, kus ma olen vaid iseenda ja enda mõtetega. Ma lähen tihti sportima ilma kõrvaklappideta, et märgata kuhu mõtted liiguvad, kuidas liikumine toob pähe vaikuse. See on justkui mentaalne puhkus, mitte füüsiline kohustus. Ma kutsun neid enda sportimise hetki ka iseenda coachimiseks, kus ma soovin leida mingitele küsimustele vastused. Ma olen läinud tihti halva ilma sportima ja saanud läbi vaikuseminutite endale uued ideed. Seega sportimine koos vaikuseminutitega on parim esimene kiirlahendus endas tasakaalu hoidmiseks.

👉 Praktiline nipp: Üks hea kontrollküsimus, mida endalt küsida “Millal ma olen oma päeva jooksul iseenda jaoks olemas?” Kui vastust ei ole, siis ehk on just nüüd aeg midagi muuta. Sportimine ongi parim aeg, et mõelda, liikuda ja tulla hetke kohale ning küsida endalt: “Kuidas mul läheb või mida ma praegu päriselt kõige enam vajan?”.

Kui tundub, et elu on liiga kiire, et sportida, siis tegelikult on liikumine just see, mis toob ellu rohkem aega, energiat ja vaimset selgust. Sport ei pea olema projekt ega lisakohustus – see võib olla inspireeriv ja lahendusi pakkuv kohtumine iseenda või kolleegiga, liikumise rütmis vestlus sõbraga või see oluline vaikne hetk, et saada aru, kuhu teel olen. 

Ei pea ootama ideaalset aega või tühja kalendrit. Alustada saab kohe – kasvõi ühest jalutustiirust kolmapäeval või hommikujooksust laupäeval. Kui võtad vastutuse liikumise planeerimise eest sama pühendunult kui koosolekute eest, on tulemuseks mitte ainult parem vorm, vaid ka tasakaalukam, loovam ja rohkem hetkes viibiv sina.

Signe Ventsel