MARGUS KIIVER
Sporditurundaja ja emotsioonide looja
-
Spordi, eriti Eesti spordi ja sportlaste fänn
-
Suurema osa elust töötanud meedia ja spordiga seotud valdkondades
-
Spordipoisi isa
-
Masterchef Eesti finalist
LEMMIK SPORDIALAD
-
Jooksmine - minu viis ennast tühjaks ja täis laadida
-
Jõusaal - kõige alus, lihased hoiavad meid püsti, eksole ;)
-
Matkamine - nagu jooksmine, aga kestab kauem ja annab võimaluse vahepeal ka süüa teha :)
-
Jalgrattasõit - hetkel küll vaid linnacruiseriga aga see on miski, mis on minuga olnud pikka aega
-
Alati avatud uute spordialade avastamisele. Isegi kui seda jagub vaid üheks korraks!
SUURIMAD SPORDIELAMUSED
-
Rahva Hääle rahvajooksud väikese poisina
-
Pojaga koos sportimine
-
Esimene maraton
-
Varahommikused jooksuringid koos võrratute päikesetõusudega
-
Olümpiamängud kohapeal - raske on leida rohkem inspireerivat keskkonda
MARGUSE LUGU
Sport ja liikumine on olnud viisil või teisel mu elu osa alati. Kas ma olen seda ise teinud, seda kajastanud või lausa juhtinud. Enda sportlikkus on olnud läbi elu kõikuv, viimased viis-kuus aastat on see mu elu igapäevane osa ja see on miski, mille üle olen uhke. Ja see on see, mis annab mulle õiguse preestri kombel oma usku ka teistele kuulutada. Saan jagada kuhjaga positiivseid kogemusi, mida sport mulle on andnud, alustades enesetundest, uutest ideedest ja lõpetades ägedate inimestega, kellega seda teed koos käime!
Iga päev vähemalt üks tund iseendale, see on mu mantra.
Häda ajab härja kaevu, ehk kuidas spordist ja liikumisest sai taas Marguse elu igapäevane osa
Alustasin erinevate treeningutega suht varakult, mälu järgi esimeses klassis. Seda siis lisaks hoovispordile, mida paneelmajade vahel tähtsaks peeti. Alustasin purjetamisega, siis tegin kergejõustikku, proovisin näpuotsaga korvpalli ja kardisporti ja siis tuli jalgratas. Seda sellel tasemel, et parimatel päevadel võisin olla omas vanuses Eesti TOP10 hulgas. Kuigi lõpetasin selle erinevatel põhjustel, siis õnneks keskkoolis oli sport endiselt oluline, Tallinna 54. Keskkoolis ei saanud õnneks teistmoodi
Igale tõusule järgneb langus. Vanuses 20-40 oli sport mu elus pigem juhuslik. Sama saan öelda toitumise kohta. Jooksin aeg-ajalt, kõksisin võrkpalli aga ei enamat. Põsed läksid suuremaks ja vöökoht paisus nagu soodsalt temperatuuril pärmitaigen. Ahjaa, vererõhk ja kolesterool tõusid ka nagu bitcoin parimatel päevadel. Pauk käis ära 2018. märtsis, kui lebasin infaktiga haiglas. Pääsesin ja sain uue võimaluse.
Minu teemaks sai jooks. Alguses küll ettevaatlikud jalutuskäigud, millest kasvasid välja sama ettevaatlikud jooksud. Ühel hetkel avastasin, et pükste number on viie võrra väiksem nn parimatest päevadest. Vaikselt lisasin juurde jõusaali. Kehakaalu kaotus mõjus positiivselt enesekindlusele. Jooksurajal tundsin, kuidas pea läheb lahti ja mõtted lendavad. Saan 100% kinnitada, et liikudes iga päev vähemalt tunni, olete te oma tegemistes produktiivsem ja suudate ka stressi paremini maandada ning taluda.
Ma püüan sportimisel mitte orienteeruda tulemusele. Ma teen seda endale ja enda pärast. Usun, et igaüks saabki endale ise eesmärgid seada ja oma tegevusega teisi nakatada ja toetada. Seepärast ongi spordiliikumises oluline tiimiga koos sportimine või liikumine ja teineteise toetamine. Lapsevanem öelda lapsele läheme jooksma selle asemel, et mine jooksma. Kollektiivi spordivedur saab samuti öelda, et läheme ja teeme koos. Minu garantii sellele, et olete peale seda paremad inimesed.
Ise jätkan pidevat avastamist ja mis seal salata aeg-ajalt ka enda proovile panekut. Olen saanud maitsa poolmaratoni ja tean, kuidas maitsevad geelid maratoni viimases kolmandikus (üldse ei maitse). Viimasel ajal olen hakanud rohkem nautima jooksmist seltskonnas, olen jooksuga saanud varahommikutel selliseid visuaalseid emotsioone, mida ei suuda ka parimad kaamerad talletada piisavalt elavalt. Kui tunnen, et hakkab tekkima rutiin, siis lähen ja otsin uusi radasid või proovin mõnda uut ala. Reisides on jooksutossud alati kaasas ja see on andnud võimaluse avastada neid kohti hoopis teistmoodi.
Minu jaoks pole sport vaid higi ja pisarad vaid fun, emotsioonid ja energia. Kui nalja ei saa, siis mina ei mängi!